Tööjõurendi firmasid on Eestis palju ja esmapilgul pakuvad nad sama: töötajad tulevad teie juurde tööle, kuid lepingud, palgad ja dokumendid jäävad rendifirma kanda. Erinevused selguvad tavaliselt alles koostöö käigus – kui töötaja jääb haigeks, tunnihind osutub oodatust suuremaks või selgub, et töötaja polegi rendifirmaga töölepingut sõlminud.

Selles artiklis on kokku pandud küsimused, mida tasub tööjõurendi firmalt küsida enne lepingu allkirjastamist, ohumärgid, millele tähelepanu pöörata, ja punktid, mis peaksid olema lepingus kirjas.

Kes on renditöötaja tööandja?

Renditöö puhul sõlmib töötajaga töölepingu tööjõurendi firma. Tema on töötaja tööandja: maksab palka, arvestab makse ning tasub puhkuse- ja haigushüvitised. Teie ettevõte on kasutajaettevõtja – töötaja teeb tööd teie juures ja teie juhendamisel.

Tööinspektsiooni selgituste järgi ei saa renditööd teha võlaõigusliku lepingu (käsundus- või töövõtulepingu) alusel. Kui rendifirma pakub töötajaid „töövõtuga“, on see esimene põhjus täpsemalt uurida.

Täpsemalt on renditöö ja tähtajalise töölepingu erinevusest juttu artiklis Mis on tööjõurent ja kuidas see erineb tähtajalisest töölepingust?.

10 küsimust, mida tööjõurendi firmalt küsida

1. Kas teil on renditöö pakkumiseks esitatud majandustegevusteade?

Tööjõu rentimisega tegelev ettevõte peab enne tegevuse alustamist esitama majandustegevusteate. Seda saab kontrollida majandustegevuse registrist (MTR).

2. Kas töötajad on teie juures töölepinguga?

Küsige otse: kes on töötaja tööandja ja millise lepingu alusel ta töötab? Õige vastus on: tööjõurendi firma, tööleping.

3. Mis sisaldub tunnihinnas?

Hea partner oskab selgelt öelda, mis on hinna sees ja mis võib lisanduda (näiteks majutus, transport või tööriided). Hinna kujunemisest lähemalt: Tööjõurendi hind: millest see koosneb?

4. Kas maksame ainult tegelikult tehtud tundide eest?

Kui töötaja on haige või puhkusel, ei tohiks see üldjuhul teile lisaarvena tulla. Uurige, kes maksab haigushüvitise tööandja osa ja puhkusetasu.

5. Mis saab, kui töötaja ei sobi või jääb ära?

Küsige, kuidas toimub asendus ja kui kiiresti on see reaalselt võimalik teie ametikohal ja piirkonnas. Ausad vastused sõltuvad ametist – üldine lubadus „asendame kohe“ ei ütle palju.

6. Kuidas jagame tööohutuse kohustusi?

Tööinspektsiooni juhendi järgi vastutab tööohutuse eest töökohal üldjuhul kasutajaettevõtja: töötaja juhendamine, väljaõpe ja isikukaitsevahendid. Pange lepingusse kirja, kes mida teeb – näiteks kes korraldab tervisekontrolli ja kes tagab tööriided.

7. Kuidas peetakse tööaja arvestust?

Tööaja arvestuse kohustus on tööandjal ehk rendifirmal, kuid praktikas kinnitab tunnid sageli kasutajaettevõtja. Leppige kokku, kes tunnid kirja paneb, kuidas neid kinnitatakse ja kuidas arveldatakse.

8. Kui töötaja on välismaalane – mis on tema töötamise alus?

Välismaalasel peab olema Eestis töötamiseks õiguslik alus (näiteks elamisluba töötamiseks või registreeritud lühiajaline töötamine). Küsige, kes seda kontrollib ja dokumenteerib.

9. Milline on teie kogemus meie valdkonnas?

Tootmine, ladu, betooni- ja elementtehas või farm – igal valdkonnal on omad nõuded. Paluge näiteid sarnastest ettevõtetest ja võimalusel kontaktisikut, kellelt soovitust küsida.

10. Kas ettevõte on majanduslikult usaldusväärne?

Vaadake avalikest allikatest firma majandusaasta aruandeid ja kontrollige Maksu- ja Tolliameti avalikust päringust, kas ettevõttel on maksuvõlga.

Ohumärgid

• Rendifirma ei oska selgelt öelda, kes on töötaja tööandja.
• Töötajatega on sõlmitud käsundus- või töövõtuleping, mitte tööleping.
• Töötajalt küsitakse tasu töö leidmise eest. Tööinspektsiooni selgituste järgi on see keelatud.
• Hind on teistest märgatavalt madalam, kuid keegi ei oska selgitada, miks.
• Kokkulepe on ainult suuline või leping ei ütle, mis hinna sees on.
• Firmal puudub majandustegevusteade või tal on maksuvõlg.

Mida lepingusse kirja panna

• tunnihind ja mis selle sees on;
• mis võib lisanduda ja millistel tingimustel;
• tööaja arvestus ja tundide kinnitamine;
• asendamise kord;
• tööohutuse kohustuste jaotus;
• koostöö lõpetamine ja etteteatamise tähtajad;
• arveldamise sagedus ja maksetähtaeg.

Kuidas töötab Nordstaff

Nordstaff OÜ on tegutsenud tööjõurendi alal alates 2018. aastast. Oleme renditöötajate otsene tööandja: töölepingud, palgaarvestus ja dokumendid on meie kanda. Klient maksab tegelikult tehtud tundide eest; puhkusetasu ja haigushüvitise tööandja osa maksab Nordstaff.

Leiame töötajaid tootmisse, ladudesse, betooni- ja elementtehastesse ning farmidesse – nii lihttöölisi kui ka oskustöölisi, näiteks keevitajaid ja CNC-operaatoreid. Äripäev on Nordstaffi tunnustanud Gaselli TOP 2024 edetabelis ning Creditinfo on omistanud meile 2024. aastal tunnustuse „Eesti tugevaimad“ (Strongest in Estonia).

Korduma kippuvad küsimused

Kas tööjõurendi firma ja töövahendusfirma on sama asi?

Ei. Töövahendusfirma aitab teil töötaja leida, kuid töötaja tööandjaks saate teie. Tööjõurendi puhul jääb tööandjaks rendifirma.

Kui pikalt võib renditöötaja meie juures töötada?

Nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Periood ja etteteatamise tähtajad lepitakse kokku lepingus.

Otsite tööjõurendi partnerit? Kirjeldage, milliseid töötajaid, kui palju, kuhu ja mis ajaks vajate – teeme teile pakkumise. Küsi pakkumist või helistage +372 513 3522.