Tööjõurendi firmasid on Eestis palju ja esmapilgul pakuvad nad sama: töötajad tulevad teie juurde tööle, kuid lepingud, palgad ja dokumendid jäävad rendifirma kanda. Erinevused selguvad tavaliselt alles koostöö käigus – kui töötaja jääb haigeks, tunnihind osutub oodatust suuremaks või selgub, et töötaja polegi rendifirmaga töölepingut sõlminud.

Selles artiklis on kokku pandud küsimused, mida tasub tööjõurendi firmalt küsida enne lepingu allkirjastamist, ohumärgid, millele tähelepanu pöörata, ja punktid, mis peaksid olema lepingus kirjas.

Kes on renditöötaja tööandja?

Renditöö puhul sõlmib töötajaga töölepingu tööjõurendi firma. Tema on töötaja tööandja: maksab palka, arvestab makse ning tasub puhkuse- ja haigushüvitised. Teie ettevõte on kasutajaettevõtja – töötaja teeb tööd teie juures ja teie juhendamisel.

Tööinspektsiooni selgituste järgi ei saa renditööd teha võlaõigusliku lepingu (käsundus- või töövõtulepingu) alusel. Kui rendifirma pakub töötajaid „töövõtuga“, on see esimene põhjus täpsemalt uurida.

Täpsemalt on renditöö ja tähtajalise töölepingu erinevusest juttu artiklis Mis on tööjõurent ja kuidas see erineb tähtajalisest töölepingust?.

10 küsimust, mida tööjõurendi firmalt küsida

1. Kas teil on renditöö pakkumiseks esitatud majandustegevusteade?

Tööjõu rentimisega tegelev ettevõte peab enne tegevuse alustamist esitama majandustegevusteate. Seda saab kontrollida majandustegevuse registrist (MTR).

2. Kas töötajad on teie juures töölepinguga?

Küsige otse: kes on töötaja tööandja ja millise lepingu alusel ta töötab? Õige vastus on: tööjõurendi firma, tööleping.

3. Mis sisaldub tunnihinnas?

Hea partner oskab selgelt öelda, mis on hinna sees ja mis võib lisanduda (näiteks majutus, transport või tööriided). Hinna kujunemisest lähemalt: Tööjõurendi hind: millest see koosneb?

4. Kas maksame ainult tegelikult tehtud tundide eest?

Kui töötaja on haige või puhkusel, ei tohiks see üldjuhul teile lisaarvena tulla. Uurige, kes maksab haigushüvitise tööandja osa ja puhkusetasu.

5. Mis saab, kui töötaja ei sobi või jääb ära?

Küsige, kuidas toimub asendus ja kui kiiresti on see reaalselt võimalik teie ametikohal ja piirkonnas. Ausad vastused sõltuvad ametist – üldine lubadus „asendame kohe“ ei ütle palju.

6. Kuidas jagame tööohutuse kohustusi?

Tööinspektsiooni juhendi järgi vastutab tööohutuse eest töökohal üldjuhul kasutajaettevõtja: töötaja juhendamine, väljaõpe ja isikukaitsevahendid. Pange lepingusse kirja, kes mida teeb – näiteks kes korraldab tervisekontrolli ja kes tagab tööriided.

7. Kuidas peetakse tööaja arvestust?

Tööaja arvestuse kohustus on tööandjal ehk rendifirmal, kuid praktikas kinnitab tunnid sageli kasutajaettevõtja. Leppige kokku, kes tunnid kirja paneb, kuidas neid kinnitatakse ja kuidas arveldatakse.

8. Kui töötaja on välismaalane – mis on tema töötamise alus?

Välismaalasel peab olema Eestis töötamiseks õiguslik alus (näiteks elamisluba töötamiseks või registreeritud lühiajaline töötamine). Küsige, kes seda kontrollib ja dokumenteerib.

9. Milline on teie kogemus meie valdkonnas?

Tootmine, ladu, betooni- ja elementtehas või farm – igal valdkonnal on omad nõuded. Paluge näiteid sarnastest ettevõtetest ja võimalusel kontaktisikut, kellelt soovitust küsida.

10. Kas ettevõte on majanduslikult usaldusväärne?

Vaadake avalikest allikatest firma majandusaasta aruandeid ja kontrollige Maksu- ja Tolliameti avalikust päringust, kas ettevõttel on maksuvõlga.

Ohumärgid

• Rendifirma ei oska selgelt öelda, kes on töötaja tööandja.
• Töötajatega on sõlmitud käsundus- või töövõtuleping, mitte tööleping.
• Töötajalt küsitakse tasu töö leidmise eest. Tööinspektsiooni selgituste järgi on see keelatud.
• Hind on teistest märgatavalt madalam, kuid keegi ei oska selgitada, miks.
• Kokkulepe on ainult suuline või leping ei ütle, mis hinna sees on.
• Firmal puudub majandustegevusteade või tal on maksuvõlg.

Mida lepingusse kirja panna

• tunnihind ja mis selle sees on;
• mis võib lisanduda ja millistel tingimustel;
• tööaja arvestus ja tundide kinnitamine;
• asendamise kord;
• tööohutuse kohustuste jaotus;
• koostöö lõpetamine ja etteteatamise tähtajad;
• arveldamise sagedus ja maksetähtaeg.

Kuidas töötab Nordstaff

Nordstaff OÜ on tegutsenud tööjõurendi alal alates 2018. aastast. Oleme renditöötajate otsene tööandja: töölepingud, palgaarvestus ja dokumendid on meie kanda. Klient maksab tegelikult tehtud tundide eest; puhkusetasu ja haigushüvitise tööandja osa maksab Nordstaff.

Leiame töötajaid tootmisse, ladudesse, betooni- ja elementtehastesse ning farmidesse – nii lihttöölisi kui ka oskustöölisi, näiteks keevitajaid ja CNC-operaatoreid. Äripäev on Nordstaffi tunnustanud Gaselli TOP 2024 edetabelis ning Creditinfo on omistanud meile 2024. aastal tunnustuse „Eesti tugevaimad“ (Strongest in Estonia).

Korduma kippuvad küsimused

Kas tööjõurendi firma ja töövahendusfirma on sama asi?

Ei. Töövahendusfirma aitab teil töötaja leida, kuid töötaja tööandjaks saate teie. Tööjõurendi puhul jääb tööandjaks rendifirma.

Kui pikalt võib renditöötaja meie juures töötada?

Nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Periood ja etteteatamise tähtajad lepitakse kokku lepingus.

Otsite tööjõurendi partnerit? Kirjeldage, milliseid töötajaid, kui palju, kuhu ja mis ajaks vajate – teeme teile pakkumise. Küsi pakkumist või helistage +372 513 3522.

The post Tööjõurendi firmad Eestis: kuidas valida usaldusväärset partnerit first appeared on Nordstaff.

Kui võrdlete tööjõurendi pakkumisi, näete tavaliselt üht numbrit – tunnihinda. Esmapilgul võib see tunduda märksa kõrgem kui töötaja tunnipalk. Põhjus on lihtne: tunnihind ei ole ainult palk. See katab ka kulud, mida kannaksite ise, kui palkaksite töötaja otse.

Selles artiklis selgitame, millest tööjõurendi hind koosneb, mis võib lisanduda eraldi, millest hind sõltub ja kuidas pakkumisi õiglaselt võrrelda. Kui tööjõurent on teie jaoks uus, lugege kõigepealt meie artiklit „Mis on tööjõurent ja kuidas see erineb tähtajalisest töölepingust?“.

Mis sisaldub tunnihinnas?

Tööjõurendi puhul maksab kasutajaettevõtja renditööandjale kokkulepitud hinna iga töötatud tunni eest. Tavaliselt katab see järgmised kulud.

• Töötaja brutopalk. Hinna suurim osa. Palk sõltub ametist ja oskustest ning sellest, millist töötasu makstakse samal töökohal teie enda töötajatele.
• Tööandja maksud. Eestis tasub tööandja töötaja palgalt sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakset. Need ei ole töötaja palgast kinni peetavad maksud, vaid tööandja lisakulu, mida kannab renditööandja.
• Puhkusetasu ja muud tööandja kohustused. Renditöötajal on õigus puhkusele ja puhkusetasule nagu igal teisel töötajal. Lisaks kannab renditööandja muid seadusest ja töölepingust tulenevaid tööandja kohustusi.
• Värbamine ja dokumendid. Kandidaatide otsimine, intervjuud, oskuste kontroll, töölepingute sõlmimine ja töötaja registreerimine.
• Personalihaldus ja palgaarvestus. Tööaja arvestus, palgaarvestus, maksude deklareerimine, puhkuste ja haiguspäevade haldamine ning töötajaga suhtlemine.
• Asendamine. Kui töötaja haigestub, lahkub või ei sobi, otsib renditööandja asendaja. Asendamise tingimused lepitakse kokku lepingus.
• Renditööandja teenustasu. Osa hinnast katab renditööandja enda kulud – näiteks personalitöötajad, kontor ja kindlustus – ning riski, et töötaja palk tuleb maksta enne, kui kliendi arve on tasutud.

Kui mõni pakkumine on teistest märgatavalt odavam, tasub küsida, millised neist komponentidest on hinnas ja millised mitte.

Mis võib olla hinnas eraldi?

Mõned kulud sõltuvad konkreetsest tellimusest. See, kas need sisalduvad tunnihinnas või arvestatakse eraldi, sõltub kokkuleppest.

• Majutus – eriti siis, kui töötajad tulevad teisest piirkonnast või riigist.
• Transport – sõit töökohale, kui ühistransport ei sobi, näiteks vahetustega töö või maapiirkonnas asuva farmi puhul.
• Töörõivad ja isikukaitsevahendid – kes need tagab ja kes nende eest maksab, lepitakse kokku eraldi.
• Välistöötajate load – välismaalase Eestis töötamiseks vajalike lubade ja registreerimisega seotud kulud.

Küsige alati, kas pakkumine sisaldab neid kulusid. Nii võrdlete sarnaseid asju.

Millest hind sõltub?

• Amet ja oskused. Lihttöölise ja keevitaja või CNC-operaatori hind erineb, sest erinevad palgatase ja sobiva kandidaadi leidmise keerukus.
• Töötajate arv. Mitme töötaja korraga värbamine ja haldamine on teistsugune töö kui ühe töötaja leidmine.
• Lepingu kestus. Pikemaajalise koostöö puhul jagunevad värbamise ja sisseelamise kulud pikema perioodi peale.
• Asukoht. Töökoha piirkond, kaugus töötajate elukohast ning majutuse ja transpordi vajadus.

Kuidas võrrelda oma töötaja palkamisega?

Tööjõurendi tunnihinda ei ole õige võrrelda ainult töötaja tunnipalgaga. Ausam võrdlus arvestab kõiki kulusid, mis kaasnevad töötaja otse palkamisega: palk ja tööandja maksud, puhkusetasu, värbamisele kuluv aeg ja raha (kuulutused, intervjuud, juhtide aeg), haldus ja palgaarvestus ning risk, et töötaja lahkub ja värbamine algab otsast.

Kui vajadus on pikaajaline ja stabiilne ning teil on aega ise värvata, võib otse palkamine olla soodsam. Tööjõurent sobib eriti siis, kui vajadus on ajutine või kõikuv, kui sobivat kandidaati on raske leida või kui teil pole ressurssi värbamise ja haldusega tegelemiseks. Paljud ettevõtted kasutavad mõlemat lahendust korraga.

Küsimused, mida pakkumiste võrdlemisel esitada

• Mis täpselt sisaldub tunnihinnas?
• Kas hind on esitatud käibemaksuga või ilma?
• Kuidas arvestatakse ületunde, öötööd ja riigipühadel töötamist?
• Kas majutus, transport ja töörõivad on hinnas või lisanduvad eraldi?
• Millised on töötaja asendamise tingimused?
• Kas on kokku lepitud minimaalne tundide arv või lepingu kestus?
• Milline on etteteatamisaeg töötajate arvu muutmiseks või lepingu lõpetamiseks?
• Kuidas toimub arveldamine ja milline on maksetähtaeg?
• Kas ettevõte on ise renditööandja ehk töötaja otsene tööandja?

Korduma kippuvad küsimused

Miks on tööjõurendi tunnihind kõrgem kui töötaja tunnipalk?

Sest tunnihind sisaldab lisaks brutopalgale ka tööandja makse, puhkusetasu, värbamist, personalihaldust, asendamist ja renditööandja teenustasu.

Kas majutus ja transport on hinnas?

See sõltub kokkuleppest. Mõnikord sisalduvad need tunnihinnas, mõnikord arvestatakse eraldi. Paluge, et pakkumises oleks see selgelt välja toodud.

Kas maksan ka siis, kui töötaja on haige või puhkusel?

Nordstaffi puhul ei maksa. Teie tasute ainult tegelikult töötatud tundide eest. Puhkusetasu ja haigushüvitise tööandja makstava osa maksab töötajale Nordstaff kui tema tööandja – need kulud on juba arvestatud tunnihinnas. Teiste pakkujate puhul tasub seda kindlasti üle küsida.

Kas hinda saab teada ilma pakkumiseta?

Täpne hind sõltub ametist, töötajate arvust, lepingu kestusest, tööajast ja asukohast. Seetõttu teeme pakkumise siis, kui teie vajadus on selge.

Küsige pakkumist

Kirjeldage, milliseid töötajaid, kui palju, kuhu ja mis ajaks vajate – Nordstaff koostab pakkumise, kust on näha, mis hinnas sisaldub. Pakume tootmistöölisi, keevitajaid, CNC-operaatoreid, laotöötajaid ja farmitöötajaid.

Võtke ühendust: info@nordstaff.ee, +372 513 3522 või kontaktivormi kaudu. Lisateave teenuse kohta: tööjõurent.

Loe ka: Tööjõurendi firmad Eestis: kuidas valida usaldusväärset partnerit

The post Tööjõurendi hind: millest see koosneb? first appeared on Nordstaff.

Kui tootmises, laos või farmis on vaja lisatöötajaid, on ettevõttel tavaliselt kaks võimalust: palgata inimene ise tähtajalise töölepinguga või kasutada tööjõurenti. Mõlemal lahendusel on oma koht. Selles artiklis selgitame, mis on tööjõurent, kuidas see praktikas toimib ja millal on üks lahendus teisest sobivam.

Mis on tööjõurent?

Tööjõurent (ka renditöö või personalirent) tähendab, et töötaja töölepingu sõlmib renditööandja, näiteks Nordstaff, kuid töötaja teeb tööd teie ettevõttes ja teie juhendamisel. Teie ettevõte on sel juhul kasutajaettevõtja.

Renditööandja maksab töötajale palka, tasub maksud ja vastutab töölepingu ning töötaja dokumentide eest. Kasutajaettevõtja korraldab igapäevast tööd: annab tööülesanded, tutvustab töökohta ja tagab, et töökeskkond on ohutu.

Kuidas tööjõurent praktikas toimib?

1. Kirjeldate oma vajadust: milliseid töötajaid, mitu inimest, mis ajast ja kui kauaks.
2. Renditööandja leiab sobivad inimesed, sõlmib nendega töölepingud ja korraldab vajalikud dokumendid.
3. Töötajad alustavad tööd teie juures. Teie annate tööülesanded, renditööandja hoolitseb palga, maksude ja personaliküsimuste eest.
4. Tasute renditööandjale tehtud töötundide alusel kokkulepitud hinnaga.
5. Kui vajadus muutub, saab töötajate arvu kokkuleppel suurendada või vähendada.

Tööjõurent või tähtajaline tööleping: võrdlus

Tähtajalist töölepingut saab üldjuhul sõlmida ainult siis, kui selleks on põhjendatud vajadus, näiteks ajutine töö või hooaeg. Kui tööd jääb ootamatult vähemaks, ei ole tähtajalise lepingu ennetähtaegne lõpetamine tööandjale alati lihtne. Tööjõurendi puhul lepitakse töötajate arvu muutmise kord kokku renditööandjaga.

Millal valida tööjõurent?

• Töö on hooajaline või tellimuste maht kõigub.
• Teil ei ole aega ega inimesi, et ise kandidaate otsida, valida ja vormistada.
• Vajate korraga mitut ühesuguse oskusega töötajat, näiteks tootmistöölisi või farmitöötajaid.
• Soovite kasutada välistöötajaid, kuid ei soovi ise lubade ja dokumentidega tegeleda.

Millal on mõistlik palgata ise?

• Ametikoht on püsiv ja kuulub ettevõtte põhimeeskonda.
• Teil on olemas oma värbamis- ja personalitöö võimekus.
• Töö eeldab pikka sisseõpet ja ettevõttespetsiifilisi teadmisi.

Paljud ettevõtted kasutavad mõlemat: põhimeeskond on oma töötajad ja kõikuva mahu katab tööjõurent.

Mida tööjõurendi lepingus kokku leppida?

• Töötajate arv, ametid ja vajalikud oskused.
• Tööaeg, töö asukoht ja tunnihind.
• Kes vastutab töörõivaste, transpordi ja majutuse eest.
• Tööohutusjuhendamine ja sissejuhatus töökohal.
• Töötaja asendamine haiguse või sobimatuse korral.
• Etteteatamisaeg töötajate arvu suurendamiseks või vähendamiseks.

Korduma kippuvad küsimused

Kas renditöötajal on samad õigused kui minu töötajatel?

Renditöötajale tuleb tagada vähemalt samad põhilised töö- ja töötasutingimused kui samal töökohal töötavale kasutajaettevõtja töötajale. Täpsed tingimused lepitakse kokku renditööandjaga.

Kes maksab renditöötaja palka?

Renditöötaja palga maksab renditööandja. Teie tasute renditööandjale kokkulepitud hinna alusel.

Kas tööjõurendi kaudu saab ka oskustöölisi?

Jah. Lisaks lihttöölistele leiab Nordstaff näiteks keevitajaid, CNC-operaatoreid, tootmistöölisi, laotöötajaid ja farmitöötajaid.

Kui kiiresti töötajad tööle tulevad?

See sõltub ametist, töötajate arvust ja asukohast. Täpse aja lepime kokku siis, kui teie vajadus on selge.

Kas kaalute tööjõurenti?

Kirjeldage oma vajadust ja Nordstaff teeb teile pakkumise. Võtke ühendust: info@nordstaff.ee, +372 513 3522 või kontaktivormi kaudu. Lisateave meie teenuse kohta: tööjõurent.

Loe ka: Tööjõurendi hind: millest see koosneb?

The post Mis on tööjõurent ja kuidas see erineb tähtajalisest töölepingust? first appeared on Nordstaff.